N?dala artiklid 2014

N?dala artiklid
2008 – 2009 – 2010 – 2011 2012 – 2013 – 2014 – 2015 2016 – 2017 – 2018 – 2019 2020 – 2021 – 2022 – 2023 2024 – 2025 – 2026 – 2027

百度李小加表示。

N?dala artiklid on eestikeelse Vikipeedia avalehel olnud artiklid. Need vastavad headele artiklitele esitatud n?udmistele.

Siin on ?ra toodud 2014. aasta n?dala artiklid.

1. n?dal

?ilis nulg (Abies amabilis) on m?nniliste sugukonda nulu perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.

?ilis nulg on nulgude seas üks pikaealisemaid, elades üldjuhul 250–500 aastat vanaks. Vanim leitud puu oli üle 800 aasta vana.

Puu on üsna k?rge, kasvab 30–40, soodsates oludes ka 50–60 (harva 75) m k?rguseks. V?ra on v?ga korrap?rane, koonusjas-kuhikjas, ulatub maapinnani vanadelgi puudel. Tüve l?bim??t on 0,6–1,2 (harva kuni 1,8) m. Tüve koor on noortel puudel valkjashall, hiljem punakashall, rohkete vaigumahutitega, vanas eas tekib tüve allosas r?meline korp.

Juurestik on maapinna l?hedal, mist?ttu tuulele avatud kasvukohtades v?ib esineda tormiheidet. Mükoriisat esineb peamiselt seeneliigiga Cenococcum graniforme.

Okkad on 2–4 cm pikad, tipus s?lguga, all on kaks valget ?hul?heriba. Noorena on okkad oliivrohelised, matid ja kleepuvad. Okkad paiknevad v?rsel spiraalselt. K?ik okkad k??nduvad alusel, nii et ?hul?heribad j??vad allapoole. Loe edasi ... ? Arhiiv

2. n?dal

Antarktis on Maa l?unapoolust ümbritsev manner. Antarktis paikneb l?unapoolkeral Antarktika maailmajaos ja seda ümbritseb L?una-J??meri.

Mandri pindala on koos ?elfiliustikega 14 miljonit ruutkilomeetrit. Ta on suuruselt viies manner, olles suurem üksnes Austraaliast.

Ligi 98% Antarktisest on kaetud mandrij??ga, mille keskmine paksus on 1790 m ja maksimaalne paksus üle 4500 m.

Antarktis on keskmiste n?itajate poolest k?ige külmem, kuivem, tuulisem ja k?rgem kontinent. Antarktis on k?rb, kuna rannikupiirkonnas langeb sademeid aastas vaid 200 mm ja sisemaal veelgi v?hem.

Antarktisel puudub püsiv inimasustus, kuid uurimisjaamades üle kogu mandri t??tab aasta ringi 1100–4400 inimest.

Vaid külmakindlad elusorganismid j??vad sellel mandril ellu. Nende hulka kuuluvad pingviinid, loivalised, ümarussid, loimurid, lestalised, vetikad, samblikud ja samblad. Loe edasi ... ? N?dala artiklite arhiiv

3. n?dal

Piinlikkus ehk piinlikkustunne on emotsioon, mis on seotud olukorraga, kus teised n?evad pealt v?i saavad teada midagi, mida asjaosaline h?beneb. Piinlikkust v?idakse tunda nii enese kui ka teiste p?rast.

Piinlikkuse v?listeks avaldusteks v?ivad olla punastamine, higistamine ja kogelemine. Piinlikkust v?idakse varjata naeratuste, n?rvilise naeru v?i vihapurskega.

Piinlikkust eristatakse h?bist, kuigi nad esinevad sageli koos ja on sarnase iseloomuga. Piinlikkus ei ole n?rk h?bi ega pruugi üldse olla n?rgem emotsioon kui h?bi. Erinevalt piinlikkusest ei eelda h?bi h?benetava asjaolu v?i teo teistele teatavaks saamist ega sellele m?tlemist. Erinevalt h?bist ei eelda piinlikkus, et asjaosalise juures oleks tema enda arvates midagi laiduv??rset.

On ka v?idetud, et piinlikkusele erinevalt h?bist ongi iseloomulik, et kogetakse teiste teenimatut negatiivset hinnangut.

Gabrielle Taylori j?rgi esineb piinlikkus (inglise keeles embarrassment) alati olukordades, kus teiste inimeste juuresolekul kogetakse, et ei osata v?i ei suudeta kohaselt reageerida. Loe edasi ... ? Arhiiv

4. n?dal

Tegevvulkaan on praegu tegutsev v?i ajaloolisel ajal tegutsenud vulkaan, mis t?en?oliselt tegutseb ka tulevikus.

Terminit m?istetakse mitmeti. M?nikord nimetatakse nii vulkaane, mis parajasti purskavad. Enamasti aga arvatakse tegevvulkaanide hulka ka need vulkaanid, mis on tegutsenud ajaloolisel ajal ja teevad seda t?en?oliselt ka tulevikus. Selliseid vulkaane nimetatakse ka uinunud vulkaanideks.

Kuna ajalooline aeg on aeg, millest on kirjalikke ülest?hendusi, siis on selle pikkus eri piirkondades v?ga erinev: Uus-Meremaal n?iteks m?nisada, kuid Hiinas tuhandeid aastaid. Seet?ttu on niimoodi lahterdatud vulkaane raske v?rrelda, mist?ttu nimetatakse tegevvulkaaniks sageli vulkaani, mis on tegutsenud viimase 10 tuhande aasta jooksul.

Ka tegevvulkaanide arvu on raske hinnata. Igal suvalisel hetkel tegutseb maailmas v?hemalt 20 vulkaani. Dokumenteeritud vulkaanipurskeid on teada umbes 550 vulkaani kohta. Viimase 10 000 aasta jooksul on tegutsenud umbes 1500 vulkaani. Need arvud k?ivad aga vaid maismaal toimunud vulkaanipursete kohta. Loe edasi ... ? Arhiiv

5. n?dal

Siberi nulg (Abies sibirica) on m?nniliste sugukonda nulu perekonda kuuluv igihaljas puu.

Siberi nulg talub h?sti külma ja kasvab ka varjus. Ta v?ib v?lja kannatada kuni ?50 kraadini ulatuva pakase. Liik on vastuv?tlik seenhaigustele, mist?ttu puu eluiga küündib harva üle 200 aasta. Ta on tundlik ka saastunud ?hu suhtes.

Siberi nulg kasvab p?rismaisena kontinentaalse kliimaga Siberi l??ne- ja keskosa taigas, Altais ja Sajaanides. Puu eelistab viljakat hea drenaa?iga niisket pinnast ning on levinud m?gedes ja j?eorgudes. Ta kasvab k?ige meelsamini 1900–2400 meetri k?rgusel merepinnast, m?nikord koos kuuse v?i lehisega.

Eestis kasvab siberi nulg v??rliigina. Teda v?ib leida vanades parkmetsades ja m?isaparkides. Puu on eriti h?sti kodunenud Soomes.

Eristatakse kaht alamliiki: Abies sibirica sibirica ja Abies sibirica semenovii. Loe edasi ... ? Arhiiv

6. n?dal

Indoneesia on riik Kagu-Aasias, mis h?lmab suurema osa Indohiina poolsaare ja Austraalia vahele j??vatest saartest. Koloniaalajastul kasutati Indoneesia piirkonna kohta nimetust Hollandi India.

Indoneesia asub 17 508 saarel ja koosneb 34 provintsist. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Indoneesias 237,6 miljonit inimest ja selle n?itaja poolest on riik maailmas 4. kohal. Muslimite arvukuselt on Indoneesia maailmas esikohal. Indoneesia on vabariik, valitava presidendi ja seadusandliku v?imu esindajatega. Riigi pealinn on Jakarta. Riigil on maismaapiir Malaisia, Ida-Timori ja Paapua Uus-Guineaga. Naabermaade seas on veel Singapur, Filipiinid, Austraalia ja Indiale kuuluvad Andamani saared. Indoneesia on ASEAN-i ja G-20 liige. Sisemajanduse kogutoodangu j?rgi on Indoneesia maailmas 16. kohal, kuid SKT poolest elaniku kohta alles 154.

Indoneesia saarestik on olnud t?htis kaubandusregioon alates 7. sajandist, mil Sriwijaya riik ja hiljem Majapahiti impeerium kauplesid Hiina ja Indiaga. Muslimitest kauplejad t?id kaasa islami ja Euroopa riigid kristluse. M?lemad osapooled v?itlesid suurte maadeavastuste ajastul monopoolsete kauplemis?iguste eest Maluku vürtsisaartega. Sellele j?rgnes kolm ja pool sajandit Hollandi kolonisatsiooni, kuni Indoneesia saavutas iseseisvuse p?rast II maailmas?da. Iseseisvuse j?rel on Indoneesia ajalugu saatnud loodus?nnetused, korruptsioon, separatism, demokraatia areng ja kiire majanduskasv. Loe edasi ... ? Arhiiv

7. n?dal

Taani vabatahtlike kompanii ehk Taani Balti Abikorpuse jalav?ekompanii (taani keeles Dansk-Baltisk Auxili?r Corps – lühend DBAC; ametlik nimetus prantsuse keeles Соrрs Danois, Compagnie Borgelin) oli kapten (hiljem kolonelleitnant) Richard Gustav Borgelini juhitud jalav?ekompanii Eesti ja L?ti Vabaduss?jas. Taanis eraalgatusel moodustatud üksus tegi L?unarindel Eesti Rahvav?e 2. Diviisi alluvuses kaasa lahingud R?ugest Jēkabpilsini ja v?itles ka Pihkva rindel. Kompanii kaotas lahingutes ühe ohvitseri ja 18 s?durit langenutena ning 34 s?durit haavatutena.

Vabaduss?ja puhkedes p??rdus Eesti Ajutine Valitsus oma v?lissaatkondade kaudu Skandinaavia riikide poole, et saada s?jalist abi. Liitlasriigid olid omalt poolt soovitanud Rootsi, Norra ja Taani valitsustel toetada Balti riike v?itluses N?ukogude Venemaaga, lubades esimesel v?imalusel kompenseerida relvadele ja laskemoonale tehtud kulutused. Riiklikud v?ed Skandinaaviast siiski Eestit toetama ei l?inud. Loe edasi ... ? Arhiiv

8. n?dal

Albrecht von Hohenzollern (16. mai 1490 – 20. m?rts 1568) oli Saksa ordu k?rgmeister 1511–1525 ja seej?rel Poola vasallina sekulariseeritud Preisimaa esimene hertsog Albrecht I nime all.

Albrecht sündis Brandenburgi markkrahvi Friedrich II ja Poola kuninga Kazimierz IV tütre Sophia 18 lapsest üheksandana ja 10 pojast kolmandana. Tema emapoolne vanaema Elisabeth oli aga Habsburg, mis tegi Albrechtist ka keisrikoja sugulase.

Albrechti vanemad otsustasid temast teha vaimuliku ja ta sai vastava kasvatuse. Erilist haridust ta aga ei saanud peale ?ukondliku rüütlikasvatuse. Ladina keelt ta ei ?ppinud, sest kui ta Preisimaa hertsog oli, tuli k?ik ladinakeelsed kirjad talle t?lkida. 1498 hakkas Albrechti ?petama humanist Ulrich Segel, kes j?i tema ja ta nooremate vendade kasvatajaks kümneks aastaks.

1501 pühitseti Albrecht vaimulikuks ja sama aasta sügisel sai temast Würzburgi toomh?rra. Seej?rel saadeti ta K?lni peapiiskopi Hermann IV ?ukonda, kus temast 1505 sai K?lni toomh?rra. Loe edasi ... ? Arhiiv

9. n?dal

Harilik ebatsuuga (Pseudotsuga menziesii) on m?nniliste sugukonda ebatsuuga perekonda kuuluv okaspuu.

Eurooplastest avastas liigi ?oti kirurg ja loodusteadlane Archibald Menzies, kes leidis harilikud ebatsuugad Vancouveri saarelt 1792. aastal. Tema j?rgi on liigile antud ladinakeelne nimi. 1825. aastal kirjeldas liiki p?hjalikult ?oti botaanik David Douglas, kelle j?rgi on puule antud ingliskeelne nimi Douglas-fir. Tema kogutud seemned j?udsid Suurbritanniasse 1827. aastal.

Harilik ebatsuuga on P?hja-Ameerika l??neosa k?ige t?htsam majanduslikult kasutatav puu. V??rtusliku puidu ja suure tootlikkuse t?ttu on teda laialdaselt kultiveeritud ka Euroopas ja Uus-Meremaal. Majandatavates metsakultuurides on hariliku ebatsuuga puistu tootlikkus 7–28 m3/ha raievanusega 50–80 aastat.

Harilikul ebatsuugal on mitu teisendit. Kuna nendest roheline ebatsuuga on meil üsna külmakartlik, siis sobivad meie kliimasse eelk?ige sinihall ebatsuuga ja eurooplaste eristatav teisend hall ebatsuuga (var. caesia). Loe edasi ... ? Arhiiv

10. n?dal

Tuuru–Puise tee on 7,8 kilomeetrit pikk pinnatud kruusatee L??ne maakonnas Ridala vallas Puise poolsaarel, üks Eesti k?rvalmaanteedest.

Tee saab alguse Parila–Kiideva tee 8. kilomeetripunkti juurest Tuuru külas, liigub piki Puise poolsaare p?hja- ja looderannikut l?bi P?gari-Sassi ja l?peb Puise külas Puise ninal. Seega l?bib tee kolme küla.

Teetamm on ümbritsevast alast enamasti kraavidega eraldatud ja k?rgemal. Tee ületab 13 truupi, kuid mitte ühtegi silda.

Tee ??rde j??b 4 bussipeatust. Peatused on (Tuuru poolt): T?nnu, P?gari-Sassi, Kalaspordibaas ja Puise I (Puise rannam?gi).

T?pselt 1. kilomeetripunkti juures asub P?gari palvemaja, milles pidas Otto Tiefi valitsus oma viimase istungi. Loe edasi ... ? Arhiiv

11. n?dal

1. Suurtükiv?epolk (kirjutati ka 1. Suurtükiv?e Polk) oli Eesti Rahvav?e suurtükiv?eüksus aastatel 1918–1924. Polgu ülemaks Eesti Vabaduss?jas oli kapten Hugo Kauler.

Polgu p?lvnemist loetakse Johan Laidoneri k?sust Eesti 1. suurtükiv?ebrigaadi loomiseks 1918. aasta jaanuaris. Selle tegelik moodustamine algas s?jaministri k?sul 21. novembril 1918. 1. suurtükiv?epolgu v?lipatareid v?itlesid Vabaduss?jas peamiselt Narva, Tartu ja Viljandi suunal. Osaleti ka Landesveeri s?jas L?tis ja Krasnaja Gorka operatsioonil Petrogradi l?histel.

P?rast Vabaduss?ja l?ppu paiknes suurtükiv?epolk J?gala l?histel. 15. m?rtsil 1924 formeeriti üksus ümber 1. Diviisi Suurtükiv?eks, mis koosnes 1. suurtükiv?egrupist asukohaga Narvas ja 2. suurtükiv?egrupist asukohaga Rakveres. 1. suurtükiv?epolgu patareid nr. 1, 2 ja 3 j?id 1. diviisis püsima ka p?rast Vabaduss?da. Hiljem kuulusid nad 1. suurtükiv?egrupi koosseisu samade numbrite all. Loe edasi ... ? Arhiiv

12. n?dal

Korporatsioon Sakala (ametlikult korp! Sakala) on 27. novembril (vkj 14. novembril) 1909 Tartus asutatud akadeemiline organisatsioon.

Enne Teist maailmas?da tegutseti Tartus, Tallinnas ja Viljandis, kuid p?rast N?ukogude okupatsiooni algust 1940. aasta suvel keelati tudengiorganisatsioonid, sealhulgas korp! Sakala. P?rast s?da j?tkati tegevust paguluses: koondised tekkisid Rootsis, Saksamaal, Inglismaal, Austraalias, Kanadas ja USA-s. V?liskoondistest on s?ilinud Rootsi, Austraalia ja Kanada koondis. Korporatsioon Sakala on meesorganisatsioon.

Korp! Sakala taasasutati Eestis 1989. aastal. Seda ideed kandsid p?hiliselt grupi “ülikool relvavabaks” liikmed. Juba j?rgmisel, 1990. aastal taastati ka Tallinna osakond ja esimesed uued liikmed v?eti (esialgu küll mitteametlikult) vastu 1. veebruaril. Alates 1990. aastate l?pust on liikmete hulk stabiilselt kasvanud ja Tartu konvendihoone on tagasi saadud. T?nap?eval tegutsetakse Tartus ja Tallinnas. Tallinna osakonna ruumid asuvad Raekoja platsil Tudengimajas. Loe edasi ... ? N?dala artiklite arhiiv

13. n?dal

Keerdm?nd ehk keerdokkaline m?nd (Pinus contorta) on m?nniliste sugukonda m?nni perekonda kuuluv okaspuu.

Keerdm?nnil eristatakse kolme teisendit. Liigi p?hiteisendi, rannikuteisendi var. contorta leidis 1826. aastal Columbia j?e suudme l?hedalt ?oti botaanik David Douglas. Euroopasse toodi see 1831. aastal, sisemaa teisendid var. murrayana 1853. ja var. latifolia 1854. aastal.

Keerdm?nni suure levila t?ttu varieeruvad tema asukoha k?rgus merepinnast ja kasvutingimused üsna suures ulatuses. Areaali p?hjaosas kasvab ta otse merepiiril ja k?ige kaugemas l?unaosas t?useb m?gedes kuni 3900 m k?rguseni.

Ta sobib h?sti linnade haljastusse, kuna talub heitgaase ja tahma ning on küllalt dekoratiivne.

Eesti vanimad keerdm?nnipuistud on rajatud 1920. ja 1930. aastail ning need asuvad peamiselt endises Harku metskonnas Tallinna l?hedal, endises Roela metskonnas Rakverest l?una pool, J?rvseljal ja Tihemetsal. Loe edasi ... ? Arhiiv

14. n?dal

Fanny Mendelssohn Saksamaa margil (1989)

Fanny C?cilie Mendelssohn (14. november 1805 Hamburg – 14. mai 1847 Berliin), hiljem Fanny Hensel, oli juudi p?ritolu Saksamaa pianist ja helilooja. Ta oli helilooja Felix Mendelssohn Bartholdy ?de ning filosoofi Paul Henseli ja matemaatiku Kurt Henseli vanaema.

Fanny oli perekonna neljast lapsest vanim. Tema m?lemad vanemad olid juudid: isa Abraham, kes lasi end hiljem luteri kirikus ristida ning muutis koos sellega perekonnanime Mendelssohn Bartholdyks, oli filosoofi Moses Mendelssohni poeg ja pankur, ema Lea oli ettev?tja Daniel Itzigi lapselaps ja preisi diplomaadi Jakob Salomon Bartholdy ?de.

Abraham ja Lea Mendelssohn tahtsid, et nende lapsed saaksid parima v?imaliku hariduse. Nii saigi Fanny tolle aja naise kohta erakordselt k?rge muusikalise hariduse. Nagu Felix, oli ka Fanny juba varases nooruses muusikaliselt v?ga andekas ja hakkas lapsena muusikat kirjutama. Isa Abraham pidas alguses Fannyt muusikaliselt lootustandvamaks kui Felixit. Seep?rast ei soovinud ta, et Felixist saaks elukutseline muusik. Hiljem Abrahami arvamus muutus.

Fanny Mendelssohn kirjutas 466 helit??d. Peaaegu kogu tema heliloomingu moodustavad laulud ja klaverimuusika. Osa tema lauludest avaldati algselt Felix Mendelssohni nime all, nii ei teadnud ka Suurbritannia kuninganna Victoria, et tema lemmiklaulu "Itaalia" on kirjutanud Fanny, mitte Felix Mendelssohn. Laululisus kandus üle tema klaverimuusikassegi. Loe edasi ... ? Arhiiv

15. n?dal

Krahv Friedrich Wilhelm Rembert von Berg (27. mai 1794 Sangaste m?is – 18. jaanuar (vkj 6. jaanuar) 1874 Peterburi) oli baltisaksa p?ritolu Venemaa s?jav?elane ja riigitegelane. Berg oli kindraladjutant (1831), Riigin?ukogu liige (1852), Soome kindralkuberner (1854–1861), Poola asekuningas (1863–1874), kindralfeldmarssal (1865) ning Vene Geograafiaseltsi auliige (1870).

Friedrich Wilhelm Rembert von Berg sündis Be?ava ja Sangaste m?isniku Friedrich Georg von Bergi ja Gerdruta Wilhelmine von Ermesi vanima pojana. Tal olid nooremad vennad Gustav, Magnus ja Alexander. Friedrich Wilhelmi ja tema vendade kodu?petaja oli hilisem tuntud astronoom Wilhelm Struve.

1810. aastal astus Berg Tartu ülikooli. Kui Napoleon I tungis 1812 Venemaale, lahkus Berg ülikoolist ja astus vabatahtlikult junkruna Liepāja jalav?epolku. Polk kuulus Riia korpusesse, mida juhatas Magnus Gustav von Essen. T?nu haridusele ja keeleoskusele viidi Berg peatselt korpuse kortermeistri teenistusse staabit??le. Augustis ülendati Berg alamporut?ikuks ja viidi üle Tema Keiserliku K?rgeaususe kaaskonna kortermeistri osakonda. Loe edasi ... ? Arhiiv

16. n?dal

Kesselaid ehk Kessulaid, ka Kessu on Muhu valda kuuluv 1,7 km2 pindalaga laid Suures v?inas Muhu saarest idas. Kesselaid on Eesti vanim ja k?rgeim laid. Nime Kessulaid mainiti esmakordselt Johan M?nssoni meres?idujuhises 1644.

Laiu geograafilised koordinaadid on 58° 37′ 48″ N, 23° 26′ 29″ E . Ta j??b umbes 4 km kaugusele mandrist ja 3,4 km kaugusele Muhu saarest. Pisut kaugemale p?hja j??b Papilaid. Muhu ja Kesselaiu vahele j??b V?inamere sügavaim koht (22 m).

Laiu k?rgeim punkt on merepinnast 15,6 m k?rgusel. Künka moodustavad alusp?hja Siluri settekivimid. P?hja- ja looderannikul paikneb 7–8 m k?rgune Kesse ehk Kessulaiu pank. Selle on murdnud pealetungiv Litoriinameri ja see on osa L??ne-Eesti klindist. Kesselaiu pankrannik v?eti looduskaitse alla juba 1938. aastal.

Kesselaid asub L??ne-Eesti saarestiku biosf??ri kaitsealal. Loe edasi ... ? Arhiiv

17. n?dal

Piinia ehk itaalia m?nd (Pinus pinea) on m?nniliste sugukonda m?nni perekonda kuuluv okaspuu.

Piinia kasvab keskmiselt 12–25 m, harva kuni 35 m k?rguseks. Eluiga on üldjuhul kuni 150, harva 200–250 aastat. Tüvi on sageli lühike ja vonklev, selle l?bim??t on kuni 1,5 m.

V?ra on noorel puul ümar ja p??sakujuline, vanemas eas tihe ja vihmavarju kujuga. Vana puu v?ra l?bim??t v?ib ulatuda 40–60 meetrini. Korp on paks, plaatjas, punakaspruun kuni oran?ikas, mustade v??tidega, sügavr?meline.

Okkad on kahekaupa kimbus, 10–18 (28) cm pikad, rohelised ja püsivad v?rsetel 2–4 aastat. Noortel, alla 5–10 aasta vanadel puudel on hoopis teistsugused okkad: need kasvavad üksikuna, on 1?–4 cm pikad ja sinakasrohelised. Alates kolmandast eluaastast hakkavad juveniilsete okaste vahele kasvama t?iskasvanud puu okkad ja hiljemalt 10. eluaastaks on k?ik juveniilsed okkad v?lja langenud. Kuid vanadelgi puudel v?ib esineda juveniilseid okkaid: need hakkavad kasvama puu vigastamise kohta, n?iteks v?rse murdmise j?rel. Loe edasi ... ? Arhiiv

18. n?dal

Aakre m?is (saksa keeles Kawrimoise, hiljem Aicker v?i Ayakar) oli Tartumaal R?ngu kihelkonnas asunud rüütlim?is (vahepeal riigim?is). Nüüdisaegse haldusjaotuse j?rgi asub m?isa keskus Valga maakonnas Puka vallas Aakre külas.

M?isa asutas t?en?oliselt 16. sajandi esimesel poolel Kawerite aadliperekond, kelle k?es oli m?is ka enamiku Poola ajast (algul oli see jesuiitide k?es).

Aastal 1627 annetas Gustav II Adolf Aakre m?isa koos R?ngu m?isaga admiralile Clas Larsson Flemingile, nii et see l?ks Flemingite perekonna k?tte. 17. sajandi m?isate reduktsiooni k?igus Aakre m?is riigistati ja oli algul Rootsi, hiljem Venemaa riigim?is.

Aastal 1782 andis Venemaa keisrinna Katariina II Aakre m?isa Rehbinderite k?sutusse ja 1798 kinkis keiser Paul I m?isa neile. Hiljem olid Aakre m?isa omanikeks Günzlerid ja Engelhardtid. Loe edasi ... ? Arhiiv

19. n?dal

Vintpüss Mossin-Nagant (ka Mosin-Nagant) ehk kolmeliiniline vintpüss on poltlukuga viielasuline salvvintpüss, mis oli Vene s?jav?e ja Punaarmee p?hirelv 1940. aastate l?puni, snaiperpüssina kuni 1960. aastateni. See kuulus ka Eesti s?jav?e relvastusse. Kolmeliiniline t?hendab relva kaliibrit: kolm liini ehk kümnendiktolli on 7,62 mm.

Mossin-Naganti vintpüss t??tati v?lja 1891. aastal Sergei Mossini juhtimisel. Esialgu oli relva nimi "3-liinine (hiljem 7,62 mm) vintpüss, 1891. aasta mudel", p?rast Oktoobrirevolutsiooni lisati sellele patriotismi m?rgina Mossini nimi. Relv valmis koost??s Belgia ettev?ttega Nagant ja sellep?rast kasutatakse eesk?tt L??nes selle kohta liitnime Mossin-Nagant. See vintpüss polnud siiski lihtne hübriid v?i koopia, vaid terviklahendus ja kokkuv?ttes iseseisev mudel.

Aastail 1892–1948 valmistati üle 30 miljoni Vene vintpüssi ja karabiini. Ilmselt sisaldas see ka vanade püssiosade kasutamist tootmises. Lisaks valmis 1950. aastatel Hiinas, Poolas, Rumeenias, Ungaris ja mujal kokku veel paar miljonit püssi, eesk?tt j?reletehtud 1944. aasta karabiine. Tootmismahult oli Vene vintpüss samas suurusj?rgus Saksa Mauseri vintpüssiga. Teisi tuntud vintpüssimudeleid toodeti juba palju v?hem. Loe edasi ... ? N?dala artiklite arhiiv

20. n?dal

Vabadussild on Emaj?ge ületav sild Tartu kesklinnas. See ühendab Laia t?navat Vene t?navaga.

Esimesed kirjalikud andmed Tartus Vene v?rava juures asuvast Vene sillast p?rinevad aastast 1554.

Peeter I lasi 1704 Tartu vallutamisel Vene v?ravast veidi ülesvoolu ehitada oma v?gede ületoomiseks ajutise parvsilla.

1772. aasta Tartu plaanile on Laia t?nava otsa kavandatud kivist sild, kuid projekti ellu ei viidud, sest 1775 toimus Tartus suur tulekahju.

1810 ehitati üle j?e puusild, mis amortiseerus üsna kiiresti. 1823 see lammutati ja 1826 rajati uus puusild. See pidas vastu peaaegu terve sajandi, kuni l?ks 1923 arvatavasti j?eauriku s?demest p?lema. Sild sai niiv?rd kannatada, et seda ei saanud taastada, mist?ttu linnavalitsus otsustas ehitada püsivamast materjalist uue silla. Loe edasi ... ? Arhiiv

21. n?dal

Hiigelnulg (Abies grandis) on m?nniliste sugukonda nulu perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.

Hiigelnulg kasvab keskmiselt 40–60, harva rohkem kui 80 m k?rguseks, olles nulu perekonna üks k?rgeimaid esindajaid. Vaikse ookeani rannikualal kasvavad hiigelnulud üldjuhul k?rgemaks kui sisemaal. Nende eluiga on tavaliselt kuni 250, harva üle 300 aasta.

Tüve l?bim??t on tavaliselt ?–1 m, kuid soodsates tingimustes v?ib küündida 2 meetrini. Puukoor on hall, noortel puudel sile ja ?huke, vanadel pikir?meline ja paks.

Hiigelnulu juurestik on plastiline. Sügavas ja kuivas mullas areneb v?lja peajuurega sammasjuurestik, niiskes pinnases aga vaid narmasjuurestik. Hiigelnulu juured ei kasva nii sügavale kui harilikul ebatsuugal, keerdm?nnil v?i kollasel m?nnil, kuid arenevad sügavamale kui Engelmanni kuusel, l??netsuugal v?i hiigelelupuul.

Hiigelnulu v?ra on laikoonusjas. V?rsed on helepruunid ja n?rgalt karvased. Pungad on purpurjad, rohelised v?i pruunid, vaigused ja ümarad. Okkad on 2–6 cm pikkused, kusjuures alumised okkad on umbes poole pikemad kui ülemised, lameda ristl?ikega, pealt l?ikivad, tumerohelised, tipuosas sissel?ikega. Nende allküljel on kaks heledat ?hul?heriba. Loe edasi ... ? Arhiiv

22. n?dal

Eesti jalgpallikoondis on Eesti jalgpalluritest koostatud riigi esindusmeeskond, mille liikmed valib v?lja peatreener ja mida haldab Eesti Jalgpalli Liit. Koondise peamine kodustaadion on A. Le Coq Arena Tallinnas.

Eesti koondis pidas oma esimese kohtumise 1920. aasta oktoobris. Meeskond osales 1924. aasta suveolümpiam?ngude eelringis ja kaotas oma ainsa m?ngu, mis on j??nud Eesti jalgpallurite ainsaks esituseks suurturniiril.

Aastail 1940–1991 oli Eesti N?ukogude Liitu kuulumise t?ttu rahvusvahelisest jalgpallielust ?ra l?igatud. Eesti esimene FIFA ametliku tunnustuse p?lvinud taasiseseisvumisj?rgne kohtumine toimus 3. juunil 1992. See peeti Sloveenia jalgpallikoondisega ja l?ppes 1:1 viigiga.

K?ige rohkem koondisem?nge (157) on pidanud Martin Reim, kes oli selles arvestuses Euroopa rekordimees 2009. aasta novembrini. Enim v?ravaid (36) on l??nud Andres Oper. K?ige rohkem v?ravaid (73) on l??dud Leedu jalgpallikoondisele, parim v?ravate vahe (+18) on Andorra jalgpallikoondisega. Koondise peatreener oli 2008. aasta veebruarist kuni 2013. aasta l?puni Tarmo Rüütli. Loe edasi ... ? Arhiiv

23. n?dal

Johann Sebastian Bach [j'oohan seb'astian bahh] (31. m?rts (vkj. 21. m?rts) 1685 Eisenach – 28. juuli 1750 Leipzig) oli saksa helilooja ja organist, Bachide suguv?sa k?ige v?ljapaistvam liige.

Oma eluajal ja veel 18. sajandi l?pul oli Bach tuntud vaid v?rdlemisi kitsas ringkonnas, heliloojana hakati teda laialt tunnustama alles 19. sajandi esimesel poolel. Praegu peetakse teda p?hiliseks heliloojaks barokiajastul ja üheks suurimaks terves muusikaajaloos. Tema loomingut on peetud saksa klassikalise muusika k?rgaja alguseks.

Bach sündis organisti Johann Ambrosius Bachi ja Maria Elisabetha (L?mmerhirt) Bachi noorima pojana. Isa ja k?ik onud olid elukutselised muusikud. Isa ?petas talle juba lapsena viiuli- ja klavikordim?ngu ning onu Johann Christoph tutvustas noorele sugulasele orelim?ngu. 8-aastaselt hakkas Bach ?ppima Eisenachi ladinakoolis. Loe edasi ... ? Arhiiv

24. n?dal

Araali meri ehk Araal on umbj?rv Kesk-Aasias, mis j??b Kasahstani ja Usbekistani (Karakalpakkia) maa-alale.

Araali meri paikneb Kesk-Aasia suurte k?rbete (Karakumi, K?z?lkumi ja üstirti platoo) vahel ning tema valgla on 1,8 miljonit km2. Valgla jaguneb j?rgmiste riikide vahel: Kasahstan, Usbekistan, Türkmenistan, Tad?ikistan, Afganistan ja Iraan.

Araali mere veehulk s?ltub eelk?ige aurumisest ning kahest suurest sissevoolavast j?est: Amudarjast ja S?rdarjast. V?iksem osat?htsus on p?hjavee juurdevoolul.

Araali meri oli eelmise sajandi keskpaigani suuruselt 4. j?rv maailmas, kuid t?nap?evaks on ta inimtegevuse t?ttu veemahust kaotanud üle 90%. Kuivamise peamine p?hjus on Amudarja ja S?rdarja vete ülem??rane kasutamine p?ldude niisutamiseks. Loe edasi ... ? Arhiiv

25. n?dal

Igim?nd (Pinus longaeva) on m?nniliste sugukonda m?nni perekonda kuuluv okaspuu. Pikka aega peeti teda ohtelise m?nni teisendiks.

Igim?nnile kuulub vanima tüvega puu tiitel meie planeedil. Metuusala nime kandva puu vanus on ligi 4800 aastat ja ta kasvab Californias Valgetes m?gedes. Ainult vanima tüvega, mitte vanimaks puuks nimetatakse Metuusalat seet?ttu, et 2004 avastati Rootsist harilik kuusk, mille juurestiku vanuseks m??rati radiosüsiniku meetodil 9550 aastat.

Igim?nd on v?ga aeglase kasvuga. Looduslikult kasvab ta enamasti kuni 10 m, soodsates oludes kuni 18 m k?rgeks. Tüve l?bim??t on tavaliselt kuni 2,0 m. Suurim registreeritud tüve l?bim??t oli 3,68 m ja see puu oli 15,8 m k?rge. V?ra on ümar v?i ebakorrap?rane, k?rgel m?gedes tihti looklev. Tüve koor on punakaspruun, ?huke ja r?meline. Oksad on tihti v??ndunud. Loe edasi ... ? Arhiiv

26. n?dal

Balti jaam (ka Tallinna reisijaam) on Tallinnas P?hja-Tallinna linnaosas Kelmiküla asumis laiar??pmelise raudtee ??res asuv raudteejaam. Jaam piirneb Tallinna vanalinnaga ja asub aadressil Toompuiestee 37.

Jaamast v?ljuvate rongide esimesed peatused on edela suunas Lilleküla, ida suunas Kitseküla ja l?una suunas Tallinn-V?ike. Algselt oli Balti jaam l?bis?idujaam, t?nap?eval on ta tupikjaam. Jaamas asub 12 raudteed.

Balti jaam on nii linnal?hi- kui kaugrongide l?ppjaam. Samas asuvad linnal?hiliinide bussijaam ning linnaliinide bussi-, trammi- ja trollipeatus.

Go Hotel Shnelli ja Eesti Raudtee peahoone vahel asub 1953 Kolomna tehases ehitatud auruvedur L-2317.

Jaamast vanalinna p??seb Toompuiestee alt jalak?ijate tunneli kaudu. Paari aasta eest avati üle Toompuiestee ka fooriga ülek?ik jalak?ijatele. Loe edasi ... ? Arhiiv

27. n?dal

Sergei Rahmaninov [serg'ei rahm'aaninov] (vene keeles Сергей Васильевич Рахманинов; 1. aprill (vkj 20. m?rts) 1873 Semjonovo Novgorodi l?hedal – 28. m?rts 1943 USA Beverly Hills) oli vene helilooja, pianist ja dirigent, viimane romantik vene muusikaajaloos.

Ta hakkas 4-aastaselt klaverit ?ppima ja pandi 9-aastaselt Peterburi konservatooriumi. Komponeerimisega hakkas ta tegelema 16-aastaselt, see h?iris aga klaveri?pinguid ja viis ta ?petajaga tülli. Suuri probleeme sellest ei tekkinud ja Rahmaninov l?petas konservatooriumi edukalt nii klaveri kui kompositsiooni erialal, neist viimase suure kuldmedaliga.

P?rast 1. sümfoonia esmaettekande eba?nnestumist 1897 langes varem palju edu saavutanud helilooja depressiooni ega kirjutanud kolm aastat ühtegi teost. Samal ajal alustas ta edukat dirigendikarj??ri. P?rast Oktoobrirevolutsiooni emigreerus ta 1917 USA-sse ega naasnud enam kunagi sünnimaale. Ta keskendus klaverim?ngule ja dirigeerimisele, p?rast Venemaalt lahkumist kirjutas ta vaid 6 teost.

Tema t?htsaimad teosed on 4 klaverikontserti (neist kuulsaimad on teine ja kolmas), 3 sümfooniat, 3 ooperit (neist t?htsaim on "Aleko"), prelüüdid, "Etüüd-pildid", vesprid, kaks klaverisonaati, "Rapsoodia Paganini teemale", "Vocalise" ja "Sümfoonilised tantsud". Loe edasi ... ? Arhiiv

28. n?dal

Karl V (24. veebruar 1500 Gent – 21. september 1558 Hispaania, Extremadura) oli Habsburgide soost Saksa-Rooma riigi valitseja 1519–1556, keiser alates 1530, Aragóni ja Kastiilia (hilisema Hispaania) kuningas (Carlos I nime all) 1516–1556 (Kastiilia kuningaks sai ta ametlikult alles p?rast oma n?drameelse ema Juana surma 1555, kuid tegelikult valitses alates 1516), Saksa kuningas 1519–1531, Itaalia ja Napoli kuningas (Carlo IV nime all), Burgundia hertsog (Charles II nime all) (1506–1555) ning Austria ertshertsog 1519–1521.

Tema ajal j?udis Habsburgide dünastia oma v?imsuse tipule. Tema v?imu alla kuulusid ka Hispaania asumaad L?una-Ameerikas ja sellep?rast v?ideti Karl V impeeriumi kohta ?igusega, et selle kohal ei looju p?ike kunagi. Teda peetakse ka valitsejaks, kes j?udis universaalmonarhia idee elluviimisele k?ige l?hemale. Oma elu jooksul sai ta tuntuks katoliikluse kindlameelse kaitsja, osava s?jamehe, diplomaadi ning (nagu tema paljud esivanemad) pidevas rahanappuses oleva valitsejana.

Tema peamised rivaalid olid Prantsuse kuningas Fran?ois I, Inglise kuningas Henry VIII ja Türgi sultan Suleiman I Tore. Loe edasi ... ? Arhiiv

29. n?dal

Suhkrum?nd (Pinus lambertiana) on m?nniliste sugukonda m?nni perekonda kuuluv okaspuu. Ta kuulub viieokkaliste m?ndide rühma alamperekonda Strobus ja on nime saanud tüves sisalduva magusa vaigu j?rgi, mida indiaanlased kasutasid k?ha ravimiseks. Eurooplastest avastas suhkrum?nni ?oti botaanik David Douglas 1826. aastal Oregoni territooriumilt.

Suhkrum?nd on k?rge ja pikaealine okaspuu, mille eluiga küündib 400–500 aastani. Puu kasvab tavaliselt 30–50 m, harva kuni 75 m k?rguseks. Maksimaalne registreeritud k?rgus on 81,7 m, olles sellega m?nni perekonna k?ige k?rgem esindaja. Suhkrum?nni k?bid on okaspuude seas k?ige suuremad, 25–50 cm pikkused, sümmeetrilised, silinderjad, veidi kaardus, vaigused ja l?ikivalt kollakaspruunid.

Suhkrum?nni levila asub P?hja-Ameerika l??neosas Oregonist kuni Mehhiko loodeosani, kus ta kasvab 300–3200 m k?rgusel üle merepinna. Suure osa tema kasvukohtadest moodustavad m?en?lvad. Puhaspuistus kasvab ta harva, enamasti leidub teda üksikute puude ja rühmadena okas- ja segametsades. Loe edasi ... ? N?dala artiklite arhiiv

30. n?dal

Channing Tatum (t?isnimega Channing Matthew Tatum, sündinud 26. aprillil 1980) on ameerika n?itleja, filmiprodutsent, tantsija ja endine modell. Debüüdi filmimaailmas tegi ta 2005. aastal spordidraamas "Treener Carter". Ta m?ngis k?rvalosa 2006. aasta filmis "Hakkaja tüdruk" ja peaosa samal aastal linastunud filmis "Keelatud tants". Tatumil on olnud mitmekesiseid osat?itmisi draama- ja kom??diafilmides, sealhulgas "Kuidas ?ra tunda oma pühakuid" (2006), "Reegliteta v?itlus" (2009), "Populaarsed vaenlased" (2009), "G.I. Joe: Kobra rünnak" (2009), "Kallis John" (2010), "Vanne" (2012) ja "21 Jump Street" (2012).

Tatum sündis Alabama osariigis Cullmani linnas. Tema ema Kay (neiup?lvenimega Faust) t??tab lennufirmas ja isa Glenn Tatum t??tas ehitusalal. Temas voolab iiri, prantsuse ja indiaani verd. Kui Tatum oli kuueaastane, kolis tema perekond Mississippi osariiki ja ta varased kooliaastad m??dusid Mississippi j?e l?histel maal.

Aastal 2000 sai ta esmakordselt t??d tantsijana, nimelt Ricky Martini laulu "She bangs" videos. Ta valiti v?lja Orlandos prooviesinemisel ja teenis t?? eest 400 USA dollarit. Loe edasi ... ? N?dala artiklite arhiiv

31. n?dal

Filaret (kodanikunimi Dmitri Grigorjevit? Gumilevski; vene keeles Дмитрий Григорьевич Гумилевский; 4. november (vkj 23. oktoober) 1805 Konobejevo, Tambovi kubermang – 21. august (vkj 9. august) 1866 Konotop) oli vene ?igeusu vaimulik ja usuteadlane, 1842–48 Vene ?igeusu Kiriku Riia piiskop.

Tema ametiajal toimus Liivimaa kubermangus usuvahetusliikumine, mille tulemusel astus ?igeusku üle saja tuhande eesti ja l?ti talupoja. Samuti asutati tema ametiajal veebruaris 1846 Riiga vaimulik kool, millest kasvas neli aastat hiljem v?lja Riia Vaimulik Seminar.

Hiljem oli ta 1848–59 Harkovi ja Aht?rka piiskop ning 1859–66 T?ernigovi ja Ne?inski peapiiskop.

Ukraina ?igeusu Kirikus austatakse piiskop Filaretti pühakuna. Ta kanoniseeriti 2009. aastal. Loe edasi ... ? N?dala artiklite arhiiv

32. n?dal

Alfred Nobel (21. oktoober 1833 Stockholm – 10. detsember 1896 Sanremo) oli rootsi keemik ja t??stur, dünamiidi leiutaja.

Alfred Nobel oli k?igest 29-aastane, kui ta esitas patenditaotluse nitroglütseriini ja nitraatide detonaatorile. Nitroglütseriin oli aga aine, mis plahvatas v?himagi t?uke peale. 1866. aastal avastas Nobel, et nitroglütseriin absorbeerus kiiselguuris ja moodustas segu, mis oli stabiilne ja lihtsalt k?sitsetav, kuid s?ilitas plahvatuslikkuse. Nii sündis dünamiit. Nobeli ettev?tteid tekkis üle terve Euroopa, nende toodang kasvas 11 tonnilt 1867. aastal kuni 66 tuhande tonnini 1895. aastal. Alfred Nobel sai kokku 355 patenti. Oma testamendiga asutas ta Nobeli füüsika-, keemia-, meditsiini/füsioloogia-, kirjandus- ja rahuauhinna, mis antakse neile, kes aasta jooksul suudavad inimkonnale suurimat kasu tuua. Nobeli auhind anti esimest korda v?lja aastal 1901. Loe edasi ... ? N?dala artiklite arhiiv

33. n?dal

Breweri kuusk (Picea breweriana) on m?nniliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.

Puu kasvab tavaliselt 24–30 m k?rgeks, suurimaks k?rguseks on m??detud 53,7 m. Eluiga on kuni 900 aastat.

V?ra on tihe ja kooniline. Tüve l?bim??t on tavaliselt 1,17–1,35 m. V?ra on v?ga iseloomulik: oksad on r?htsad ja sellelt ripuvad alla v?rsed, mis moodustavad justkui kardina. Kuid selline v?ra hakkab kujunema alles 10–20 aasta vanustel puudel, mis on 1?–2 m k?rged, noorematel paiknevad v?rsed r?htsalt ja üsna h?redalt. V?ra on kardinataoliseks kujunenud kohastumusena lumerohketes piirkondades kasvamiseks, sest niimoodi ei murdu oksad lume raskuse all: lumi ei kogune okstele.

DNA uuringute alusel on Breweri kuusk teiste kuuseliikidega v?rreldes basaalne liik ehk teisis?nu eraldus teistest kuuseliikidest esimesena. See annab kinnitust seisukohale, et kuuse perekond kujunes v?lja P?hja-Ameerikas ja levis sealt teistele mandritele. Loe edasi ... ? N?dala artiklite arhiiv

34. n?dal

Teemant (vanakreeka s?nast ?δ?μα? – adamas 'purunematu') on süsiniku allotroopne vorm. See on kuubilise süngoonia mineraal, mille l?henevuspindade vahele j??vad osad on oktaeedrilised. L?henevuse t?ttu on teemant habras, eriti l??kkoormustel, ning seda omadust kasutatakse ?ra teemantide lihvimisel.

Tema tihedus on 3,5 g/cm3. Teemant on k?ige k?vem looduslik mineraal. Teemandist k?vem on vaid selle tehislik nanokristalliline vorm hüperteemant. Samas on teoreetiliste arvutustega n?idatud, et ka m?ned looduslikult mitte esinevad boornitriidi vormid peaksid olema teemandist k?vemad.

Teemant on l?bipaistev, kui defektid v?i lisandid tema l?bipaistvust ei v?henda. Tal on suur murdumisn?itaja ja tugev dispersioon, ent kuubilise süngoonia t?ttu puudub kaksikmurdumine. Puhas teemant ei juhi elektrit, kuid juhib v?ga h?sti soojust – paremini k?igist tahketest ainetest, kaasa arvatud metallid.

Teemandi lihvimisel saadakse hinnalisim v??riskivi – briljant. Viimaste turuv??rtust on m?rgatavalt kasvatanud ulatuslik turundus. Loe edasi ... ? N?dala artiklite arhiiv

35. n?dal

Birnie on asustamata korallsaar (kerkinud atoll) Vaikse ookeani keskosas Mikroneesias, v?ikseim F??niksisaartest. Ta paikneb Abariringa saarest 80 km l?unakagus, Enderbury saarest 67 km edelas, Rawaki saarest 90 km l??nes, Manra saarest 100 km p?hjaloodes ja Orona saarest 120 km loodes. Birnie kuulub Kiribatile. Saare geograafilised koordinaadid t?isminutiteni ümardatuna on 3°35'S, 171°31'W.

Saare pindala on 0,72 km2.

Saar on madal ja halvasti n?htav. Sellep?rast laevad seda enamasti v?ldivad, et mitte karile joosta.

Saare edelaosas paiknevas vaos on soolase veega j?rv, mis on laguuni j??nus. Kuigi j?rve toidavad vooluveekogud, kuivab ta sageli ?ra. J?rve sügavuseks on m??detud kuni 1,8 m.

Birnie saare avastas 1823 laeva "Sydney Packet" meeskond kapten Emmetti v?i Emmenti juhtimisel. Ta sai nime Londoni ettev?tte Alexander Birnie & Co. v?i selle omaniku Alexander Birnie j?rgi, kellele laev kuulus. On oletatud ka, et saar on nimetatud inglise ?rimehe ja riigitegelase Richard Birnie j?rgi. Sama laeva meeskond avastas 1823 ka Manra saare. Loe edasi ... ? Arhiiv

36. n?dal

Liivimaa-Moskva s?da oli relvakonflikt Vana-Liivimaa ning Moskva ja Pihkva vürstiriigi vahel 1501–1503. Laiemas plaanis oli see Moskva-Leedu s?ja osa.

S?da sai alguse Liivimaa idapiiril 15. sajandi l?pus kujunenud pingelisest olukorrast. Moskva oli Ivan III valitsusaja (1462–1505) algusest peale kiirendanud "k?igi Vene maade kogumist" enese v?imu alla. 1478 langes Moskva otsese v?imu alla ka Novgorod ja Pihkva muutus Moskvast üha enam s?ltuvaks. Tugeva ekspansiivse ja tsentraliseeritud riigi j?udmine suhteliselt l?dvalt seotud Liivimaa konf?deratsiooni piirideni tekitas üha suuremaid probleeme.

1492 ehitasid venelased Narva linnuse vastu Ivangorodi kindluse, mis t?hendas Vadjamaa minekut Moskva kindla kontrolli alla. 1494 suleti Novgorodis Hansa Liidu kaubakontor, vangistati seal olnud kaupmehed, kellest enamik olid liivimaalased, ja konfiskeeriti nende kaubad. See tekitas Liivimaal m?istagi suurt rahulolematust ja kuigi ordumeister Wolter von Plettenberg eelistas esialgu rahu hoida, hakati valmistuma s?jaks. Loe edasi ... ? Arhiiv

37. n?dal

Palsamnulg (Abies balsamea) on m?nniliste sugukonda nulu perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.

Puu kasvab kuni 20, soodsates oludes kuni 28 m k?rguseks. V?ra on korrap?rane, tihe, alt m?rksa laiem kui siberi nulul (4–6 m). Oksad on praktiliselt r?htsad, ainult veidi allapoole suunduvad. Tüve l?bim??t on kuni 45, harva kuni 75 cm. Tüve koor on kahvatuhall, sile, suurte vaigumahutitega, vanas eas tekib n?rgalt r?meline korp.

Euroopasse toodi palsamnulg 1697, Eestisse 19. sajandi esimesel poolel. Meie vanades parkides on palsamnulg siberi nulu j?rel levinuim nululiik, kasvades kohati k?rgemaks kui oma kodumaal. Suuri puid kasvab paljudes parkides, n?iteks Lasinurme pargis L??ne-Virumaal, J?rvseljal, Taageperal ja Kuremaal. Palsamnulg on meil t?iesti külmakindel, kuna talub külma -40...-46 °C. Loe edasi ... ? Arhiiv

38. n?dal

Anton T?ehhov (29. jaanuar (vkj 17. jaanuar) 1860 Taganrog – 15. juuli 1904 Badenweiler, Saksamaa) oli vene n?ite- ja novellikirjanik ning praktiseeriv arst.

Ta oli kohaliku poodniku Pavel Jegorovit? T?ehhovi ja tema abikaasa Jevgenia Jakovlevna Morozova kuuelapselise pere kolmas laps. Tema isa oli sügavalt ?igeusklik ja v?ga despootlik, tal oli kombeks oma l?hedasi türanniseerida ja füüsiliselt karistada.

Aastal 1876 kuulutas T?ehhovi isa end maksuv?imetuks ja kartuses sattuda v?lavanglasse p?genes Moskvasse. T?ehhov j?i Taganrogi veel kolmeks aastaks, et l?petada gümnaasium ja müüa allesj??nud perekonnaasjad. Ta j?i elama oma isakoju, mille omanikuks oli nüüd endine kohtuametnikust üürnik Gavriil Parfentjevit? Selivanov. Selivanov on n?idendis "Kirsiaed" kaupmees Lopahhini prototüüp.

üüri, ?pingute ja s??gi eest maksmiseks andis T?ehhov eratunde ja kirjutas sket?e ajalehtedele. ?pingutest ja t??st vaba aja veetis T?ehhov enamasti linnaraamatukogus, kus ta luges Cervantese, Turgenevi, Gont?arovi ja Schopenhaueri teoseid. Ajalehtedele kirjutas ta artikleid, f?ljetone ja humoristlikke jutustusi pseudonüümide Anto?a T?ehhonte, Inimene ilma p?rnata ja Anto?a all. Tema esimene kirjutis ilmus 20. novembril 1882 T?ehhonte nime all. Loe edasi ... ? Arhiiv

39. n?dal

Rwanda (ametlikult Rwanda Vabariik) on merepiirita riik Aafrika keskosas veidi ekvaatorist l?una pool. Ta piirneb l??nes Kongo Demokraatliku Vabariigi, p?hjas Uganda, l?unas Burundi ja idas Tansaaniaga.

Rwanda on pindalalt üks Aafrika v?ikseimaid riike. Aafrika mandril asuvatest riikidest on Rwandast v?iksemad ainult Gambia, Svaasimaa ja Djibouti. Rwanda on Aafrika k?ige tihedamalt asustatud riik.

Riigi ala asub suhteliselt k?rgel, keskmiselt 1585 meetri k?rgusel merepinnast. Rwanda l??neosa on m?gine, idaosa tasane ja soine.

Rwanda rahvastiku moodustavad ruanda keelt k?nelevad ruandad, kes jagunevad hutudeks, tutsideks ja tvaadeks. Inimeste olulisim elatusallikas on p?llumajandus.

Rwanda on suhteliselt kiiresti arenev riik, mis taastub j?udsalt 20. sajandi l?pul hutude ja tutside vaenust sündinud kodus?jast ja genotsiidist. Loe edasi ... ? Arhiiv

40. n?dal

Uraan on P?ikesesüsteemi seitsmes planeet.

Uraan kuulub hiidplaneetide hulka. Tema raadius on P?ikesesüsteemi planeetide seas 3. ja mass 4. kohal. Kuigi planeet on p?him?tteliselt n?htav palja silmagagi, ei m?rganud vanaaja vaatlejad seda h?gususe ja aeglase tiirlemise t?ttu.

Uraani avastas 31. m?rtsil 1781 Saksa p?ritolu Inglise amat??rastronoom William Herschel teleskoobi abil. Ta nimetas uue planeedi kuninga George III auks Georgium Siduseks (ladina keeles 'Georgi t?ht'), kuid see nimi ei leidnud poolehoidu. üldtuntuks sai saksa astronoomi Johann Elert Bode pandud nimi Uraan. Planeet sai nime vanakreeka taevajumala Uranose j?rgi. Uraan on esimene teleskoobi abil avastatud planeet.

Sarnaselt teistele hiidplaneetidele on Uraanilgi r?ngad, magnetosf??r ja palju kaaslasi. Uraani telje kaldenurk orbiidi tasandi suhtes on vaid ligi 8°, mist?ttu planeedi p?hja- ja l?unapoolus asuvad seal, kus enamikul teistel planeetidel on ekvaator. 1986. aastal "Voyager 2" tehtud fotodel on Uraan ühtlaselt sinakasroheline, erinedes Jupiteri ja Saturni atmosf??ris eristatavatest pilvemassiividest ja tormidest. Maapealsete vaatluste ajal on viimastel aastatel m?rgatud siiski aastaaegade vaheldumist ja ilma muutumist, kuna Uraan l?henes p??rip?evale. Tuule kiirus planeedil v?ib olla kuni 250 m/s (900 km/h). Loe edasi ... ? Arhiiv

41. n?dal

Balfouri m?nd (Pinus balfouriana) on m?nniliste sugukonda m?nni perekonda kuuluv okaspuu.

Balfouri m?nd on v?ga pikaealine ja aeglase kasvuga. Vanim leitud puu on 3400-aastane l?unapoolse alamliigi austrina esindaja. P?hjapoolse alamliigi balfouriana vanimad leitud puud on ligi 1600-aastased.

Puu kasvab tavaliselt 6–15 m, harva kuni 22 m k?rguseks. Suurima leitud puu k?rgus oli 23 m ja tüve l?bim??t 2,55 m.

V?ra on koonilise v?i ebakorrap?rase kujuga. Tüvi on sirge v?i kaldu, korp on üsna paks (5–8 cm), hall kuni punakas v?i pruunikas, r?meline. Oksad on k?verad ja v?ivad olla suunatud nii alla kui üles.

Okkad on viiekaupa kimbus, 1?–4 cm pikad, ülespoole k?verdunud, sinakas- v?i kollakasrohelised, terava kuni t?mbi tipuga, püsivad v?rsetel 10–30 aastat. Okaste alumisel küljel on selgesti n?ha valged ?hul?hed.

Balfouri m?nnil eristatakse kahte alamliiki, mille levilad asuvad üksteisest umbes 480 km kaugusel. Loe edasi ... ? Arhiiv

42. n?dal

Musta mere kaart t?nap?eval ja umbes 7600 aastat tagasi

Must meri on Atlandi ookeani ja Vahemere vesikonda kuuluv Kagu-Euroopa ja V?ike-Aasia vahele j??v sisemeri. Merest l?unas on V?ike-Aasia, idas Kaukaasia, p?hjas Ida-Euroopa lauskmaa ja l??nes Balkani poolsaar.

Egeuse ja Vahemerega ühendavad seda Bosporuse v?in, Marmara meri ja Dardanellid ning Aasovi merega Kert?i v?in. M?nikord arvatakse Aasovi meri Musta mere koosseisu.

Veeteid pidi saab Mustast merest Doni kaudu Volgale, Kaspia merre, L??nemerre ja Valgesse merre ning Doonau ja Reini-Maini-Doonau kanali kaudu P?hjamerre.

Must meri asub j?rskude ??rtega n?os. Selle loodeosa, mille sügavus on 30–60 m, asetseb mandrilaval. Mere pindala on 422 000 km2 (teistel andmetel 436 400 km2). Musta ja Aasovi mere pindala on kokku 461 000 km2, mis moodustab kuuendiku Vahemere pindalast. Keskmine sügavus on 1315 m v?i 1240 m, maksimaalne sügavus 2210 v?i 2258 m. Pikkus ida-l??ne suunas on 1150 km, laius p?hja-l?una suunas kuni 580 km. Loe edasi ... ? Arhiiv

43. n?dal

Tauksi on asustamata saar Eesti l??neosas L??nemaal V?inameres Puise poolsaarest p?hjas ja Sassi poolsaarest loodes. Tauksi kuulub Matsalu rahvuspargi V?inamere saarte sihtkaitsev??ndisse ja j??b P?gari-Sassi küla maa-alale.

Tauksi pindala on umbes 2,5 km2; ta on Eestis suuruselt 19. saar. Vanemate andmete j?rgi oli pindala isegi suurem, 2,75 km2. Tauksi k?rgus on kuni 3 meetrit üle merepinna, merest kerkis ta 9.–10. sajandil.

Saare geograafilised koordinaadid on 58° 49′ 20″ N, 23° 27′ 20″ E.

Tauksi ja ümbruskonna laiud ja rahud koos Liialaiu ja S?meriga moodustavad ligi 40 saarest koosneva Tauksi saarterühma.

V?inamere saarte sihtkaitsev??ndis, sealhulgas Tauksil, on inimeste viibimine keelatud, v?lja arvatud teaduslikeks uurimist??deks ning j?relevalve- ja p??stet??deks. Erandina on kaitseala valitseja n?usolekul lubatud jahipidamine minkidele, k?hrikutele, rebastele, huntidele ja metssigadele ning rajatiste rajamine 15. juulist 1. m?rtsini. Loe edasi ... ? Arhiiv

44. n?dal

Austria Anna (Anna Maria von Habsburg; hispaaniakeelne ristinimi Ana Mauricia; prantsuse keeles Anne d'Autriche; 22. september 1601 kell 1.30 Valladolid – 20. jaanuar 1666 Pariis, Louvre) oli Hispaania infanta, alates 1615 Prantsusmaa kuninganna ja 1643–1651 Prantsusmaa regent.

Tema vanemad olid Hispaania kuningas Felipe III ja Austria Margarete. Ta oli nende vanim tütar. Anna oli sünnip?raselt Hispaania ja Portugali infanta, Austria ertshertsoginna, Burgundia printsess ja Madalmaade printsess. Tema m?lemad vanemad olid Habsburgide suguv?sast.

Annat kutsuti Austria Annaks sellep?rast, et Habsburgid olid p?rit Austriast ja Anna ema Margarete oli Austria printsess.

18. oktoobril 1615 laulatati 14-aastane Anna sama vana Prantsusmaa ja Navarra kuninga Louis XIII-ga, kes kuulus Bourbonide dünastiasse. Selle abielu oli Louis' ema Maria de' Medici korraldanud Concino Concini ?hutusel, et ellu viia Henri IV algatatud Hispaaniale l?henemise poliitikat. Abielu aluseks oli Fontainebleau leping, mis s?lmiti 22. augustil 1612. Kuningas ei olnud laulatusel füüsiliselt kohal. Teda esindas Uceda hertsog. Loe edasi ... ? Arhiiv

45. n?dal

Jaapani m?nd (Pinus parviflora) on m?nniliste sugukonda m?nni perekonda kuuluv okaspuu. Ta kuulub viieokkaliste m?ndide alamperekonda Strobus.

Jaapani m?nnil eristatakse kahte teisendit, millest üks kasvab Honshūl, Kyushul ja Shikokul 200–1800 m k?rgusel üle merepinna ja teine Hokkaidol 60–800 m k?rgusel ning Honshūl 300–2500 m k?rgusel üle merepinna.

Jaapani m?nni levilas valitseb niiske ja jahe kliima. Jaanuaris langevad minimaalsed temperatuurid Hokkaidol kasvava asurkonna levilas kuni ?16 °C, Honshūl kuni ?14,7 °C. Keskmine sademete hulk aastas on 1000–3000 mm.

M?nd leiab palju kasutust haljastuses ja bonsaina.

Jaapani m?nd paljuneb seemnete abil. Tolmlemine toimub tuule abil alates mai algusest. Seemned valmivad tolmlemisele j?rgneva aasta oktoobris ja levivad samuti peamiselt tuule abil. P?rast seemnete varisemist j??vad k?bid puule tavaliselt mitmeks aastaks. Seemikute arenguks on soodsad varjulised ja niisked kasvukohad. Loe edasi ... ? Arhiiv

46. n?dal

Osebergi laevmatus oli 9. sajandi esimese poole laevmatus, mis toimus t?nap?eva Norras Vestfoldis T?nsbergi linna l?histel Osebergi talu maadel.

Osebergi laevmatus avastati 1903. aastal ja 1904–1905 sooritasid arheoloogid seal v?ljakaevamisi.

Hauak??bas sisaldas rikkalikult hauapanuseid ja kahe naise surnukeha. Hauast tuli v?lja suurep?raselt s?ilinud ja rikkalikult dekoreeritud viikingilaev ning hulgaliselt muid viikingiaegseid esemeid.

Osebergi laevmatus on t?htis selle poolest, et leiti v?ljakaevamiste hetkeks esimene s?ilinud klinkerplangutuse ja mastiga viikingilaev. See on ehitatud üksnes natuke p?rast purjede kasutuselev?ttu Skandinaavias. Kuid laev v?is s?ita ka aerudega, mille jaoks oli laeva pardas 15 paari auke. Puri oli umbes 70–90 m2 suur ja sellega v?is laev arendada kiirust 10–14 s?lme.

Laeva mudelite katsetused hüdrotunnelis n?itavad, et Osebergi laeva s?iduomadused olid viletsad. See v?is olla p?hjus, miks laeva matusteks kasutati. Tema s?iduomadused v?isid j??da alla kaasaegsetelegi laevadele, kuid kuna teisi sama ajastu laevu pole leitud, on see ainult oletus. Loe edasi ... ? Arhiiv

47. n?dal

Amitriptüliin on ravim, mis kuulub tritsükliliste antidepressantide hulka. Peamine n?idustus on haiguslik kurvameelsus, millega kaasnevad ?revus, pinge ja rahutus, sest amitriptüliinil on tugev rahustav toime. Seet?ttu kasutatakse amitriptüliini laialdaselt ka uneh?irete ravis. Seda v?ib kasutada pika aja jooksul, kuna ta ei tekita s?ltuvust. Amitriptüliin on t?hus ka valusündroomi ravis.

1958 asus ravimifirma Merck uurima amitriptüliini kasutamisv?imalust skisofreenia ravis. Sellise huvi p?hjustas amitriptüliini keemilise struktuuri sarnasus fenotiasiiniga. Kuid Frank Aydi t?helepanu k?itis amitriptüliini molekuli suur sarnasus imipramiini molekuliga. Imipramiini sel ajal juba kasutati depressiooni raviks. Mercki heakskiidul asus Ayd amitriptüliini kliinilisi m?jusid v?lja selgitama. 130 patsiendist koosneval katsealuste rühmal n?itas amitriptüliin head antidepressiivset m?ju ja amitriptüliini hakati turustama 1961. Samal ajal k?isid uurimist??d ka Hoffmann–La Roche'is ja Lundbeckis, mist?ttu preparaat levis kolme ettev?tte arendus- ja turundust?? tulemusena kiiresti üle maailma. Siiski loetakse amitriptüliini kui antidepressandi v?ljat??tajaks Mercki. Loe edasi ... ? Arhiiv

48. n?dal

Andesiit on üks vulkaanilistest kivimitest, tüüpiline keskmise koostisega kivim.

Andesiit on basaldi j?rel k?ige levinum vulkaaniline kivim. Andesiit on k?ige levinum subduktsiooniv??ndi vulkanismi saadus ja seet?ttu eriti iseloomulik Vaikset ookeani ümbritsevale tuler?ngale. Siiski ei pea andesiit esinema tingimata subduktsiooniv??ndi tektoonilises re?iimis, sest teda defineeritakse keemilise koostise, mitte tekketingimuste j?rgi. Valdavalt andesiitse laavaga vulkaanid on plahvatusliku iseloomuga ja tekitavad lisaks laavale suures koguses tefrat. Andesiitse laavaga vulkaanipursked v?ivad olla v?ga ohtlikud ja v?imsad, sageli kaasnevad nendega l??mpilved.

Andesiit on v?rvuselt tume- kuni helehall v?i pruun. Mineraloogiliselt koosneb ta peamiselt pürokseenist, plagioklassist, küünekivist ja biotiidist. Andesiit on koostiselt l?hedane basaldile ja datsiidile. Keemiliselt koostiselt on ta nende vahevorm ning moodustab reeglina sujuva ülemineku v?rvitoonis: murenemata basalt on must, andesiit enamasti tumehall v?i pruun ja datsiit helehall. Andesiidi struktuur on enamasti porfüüriline, mis t?hendab, et valdavalt peeneteralises kivimis esinevad suuremad fenokristallid. Loe edasi ... ? Arhiiv

49. n?dal

Tore nulg on m?nniliste sugukonda nulu perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.

Ta on h?benuluga l?hedane sugulane. Tore nulg kasvab P?hja-Ameerika l??neosa m?gedes parasv??tme kliimas. Puu kasvab tavaliselt 20–40 60 m k?rguseks. Puit on kerge ja pehme, kuid nulu kohta vastupidav. Et toreda nulu v?ra on h?bedane, kasvatatakse teda ka j?ulupuuks.

Tore nulg kasvab looduslikult tavaliselt 20–40, harva kuni 60 m k?rguseks. Tüve l?bim??t küündib soodsates oludes 2,6 meetrini. Puude eluiga v?ib soodsates oludes ületada 600 aastat. Tore nulg moodustab tihti puhaspuistuid v?i on domineeriv puuliik okaspuusegametsas.

Kuna k?bid valmivad üldjuhul vaid puu tipuosas, siis igasugused tipuosa kahjustused v?hendavad oluliselt k?bide arvu. Eriti sagedasti esineb selliseid kahjustusi vanadel puudel. Seemnete idanevus on tavaliselt madal, alla 40%, kuid selle kompenseerib seemnete suur hulk. Erakordselt heal seemneaastal v?ivad puud toota 1,4 miljonit seemet hektari kohta, tavalisel seemneaastal on see umbes kümme korda v?iksem. V?ga head seemneaastad esinevad 1–4 aasta j?rel. Seemnete eraldumine koos k?bide lagunemisega algab septembri l?pust oktoobri keskpaigani ja neid levitab peamiselt tuul, kandes nad tavaliselt kaugusele, mis on 1?–2 korda suurem puu k?rgusest. Loe edasi ... ? Arhiiv

50. n?dal

Tammiski nukk on Muhu saare p?hjaosa loodepoolseim neem.

Neeme geograafilised koordinaadid on 58° 40′ 50″ N, 23° 9′ 15″ E. Tammiski nukk asub M?isaküla maa-alal. Kaugemale p?hja eendub Muhus vaid Seanina.

Tammiski v?is nime saada tammede kunagise rohkuse j?rgi. T?nap?eval on tammesid palju rohkem Pallasmaa küla pool. On v?imalik, et Muhu p?hjaosa kohanimed on Seaninast l??ne pool nihutatud. Lepaninal, j?rgmisel suuremal nukil, ei ole ühtegi leppa. Sanglepad kasvavad hoopis Seaninast m?nisada meetrit l??ne pool asuva v?iksema maas??re l?hedal. Küll aga kasvavad Lepanina juures tammed, mida Tammiskil v?ib leida vaid paar v?iksemat.

Nukki katavad p?ris p?hjatipu l?hedal türnpuud, paakspuud, p?ldmuraka- ja mageda s?stra p??sad ning kadakad. Veidi l?una pool katab poolsaart kadastik ja tihe lehtpuuv?sa, kuni algab m?nnik. Suurtest lehtpuudest on sagedamad saar ja harilik pihlakas.

Talvel ja kevadel kuhjuvad nuki l?hedale rüsij??vallid (j??m?ed), mille k?rgus on m?nel aastal ulatunud 10 meetrini. Loe edasi ... ? Arhiiv

51. n?dal

Paide piiramine toimus 1572. aasta detsembrist kuni 1. jaanuarini 1573 Liivi s?ja ajal. Moskva tsaaririigi v?ed vallutasid Rootsile kuulunud Paide linnuse.

16. detsembril 1572 suundusid Rootsi v?ed Claes ?kesson Totti juhtimisel Tallinnast ringiga l?bi M?rjamaa ja Viljandi P?ltsamaad piirama. Kaks kartauni koos püssirohuga otsustati saata otse l?bi Paide. Sinna nad küll ei j?udnud, saabudes alles j?ulupühadeks Uuem?isa.

Samal ajal oli Liivimaale saabunud Ivan IV koos oma kahe poja ja suure s?jav?ega. Tallinnas ja Paides paiknenud Rootsi v?ed seda ei teadnud. Rootslased olid veendunud, et tsaari v?ed ei julge maale tulla, kuna Liivimaal viibis parasjagu suur Rootsi kuninga v?gi, mist?ttu ei pandud r?hku maakuulamisele ega valvele.

Peagi oli Ivan IV oma v?gedega Rakvere all, kuid sellest ei teadnud midagi ei Tott ega tallinlased. Paides teati moskoviitide kohalolekut, kuid arvati, et see on m?ni v?iksem salk, kes Uuem?isa suurtükke endale tahab saada. Paide linnuse asevalitseja Hans Boije otsustas seet?ttu saata suurema osa linnuse garnisonist suurtükkidele vastu, j?ttes linnusesse umbes 50 s?jameest, kellele olid lisaks linnusesse pagenud talupojad. Loe edasi ... ? Arhiiv

52. n?dal

Aleksander VI (Rodrigo de Llan?ol-Borja y Borja, katalaani keeles Roderic Gil de Borja i Borja, itaalia keeles Rodrigo Borgia [rodr'iigo b'ord?a]; 1. jaanuar 1431 – 18. august 1503) oli 214. paavst. Ta valitses alates 1492 kuni surmani.

Ta sündis alamaadliku Joffré de Llan?oli (v?i Joffré de Borja i Escrivà) ja Isabel de Borja 6-lapselises peres viienda lapsena. Kui Rodrigo ema vend sai 8. aprillil 1455 paavstiks Calixtus III nime all, hakkas Rodrigo kasutama ema perekonnanime Borja (Borgia).

Esmalt ?ppis Borja Roomas ja siis Bologna ülikoolis ?igusteadust, omandades doktorikraadi. Onu saamisel paavstiks siirdus Rodrigo Borja tema teenistusse, t?ites t?htsaid ülesandeid. Borja viibis 18. oktoobrist 16. novembrini 1456 Bolognas. 1458. aasta m?rtsis vahendas ta Calixtus III ja Aragóni kuninga Alfonso V vahelisi l?bir??kimisi.

P?rast Calixtus III surma taandus Borja m?neks ajaks poliitikast, kuid 1459 reisis ta koos Pius II-ga Mantovasse kongressile. Ta viibis 1460. aastani Sienas, kuna paavst oli tauninud tema eluviise, ja p??rdus tagasi Rooma alles 1461. aasta detsembris. 1469 saatis Borja Saksa-Rooma keisrit Friedrich III-t reisil Itaalias. Loe edasi ... ? Arhiiv

53. n?dal

Kaljum?nd (Pinus flexilis) ehk kalju-seederm?nd ehk kalifornia seederm?nd on m?nniliste sugukonda m?nni perekonda kuuluv okaspuu. Ta kuulub viieokkaliste m?ndide hulka (alamperekond Strobus).

Kaljum?nd on pikaealine ja aeglase kasvuga puu. Kuivas m?estiku kliimas v?ib ta elada üle 1000 aasta vanaks. Seni vanima leitud puu vanuseks on aastar?ngaste loendamisel saadud 1670 aastat. Pikaealise puuna on kaljum?nnist palju kasu dendrokronoloogilistes uuringutes.

Kaljum?nd kasvab m?gede nii madalatel kui k?rgetel n?lvadel, mis on üldjuhul kuivad ja tuultele avatud. Vastupidava liigina suudab ta t?usta P?hja-Dakotas kuni 870 m ja Colorados 3810 meetri k?rgusele.

Kaljum?nd pole Eestis levinud. Ta peaks olema meil külmakindel, kuna talub külma -34...-40 °C. Tema kasvatamist piirab m?nni-koorep?letik. üks külmakindel puu kasvab Tartus Raadi dendropargis ja kannab m?nel aastal rikkalikult k?bisid. Loe edasi ... ? Arhiiv

Vaata ka

脑白质是什么病	羊肉炖什么补肾壮阳	p2大于a2什么意思	5月出生是什么星座	大肠杆菌感染吃什么药
得了幽门螺杆菌是什么症状	斜杠青年什么意思	浇去掉三点水读什么	遇到黄鼠狼是什么征兆	思维是什么
芋圆是什么	生精补精吃什么药最快	解脲支原体是什么	输卵管堵塞是什么原因	痛风要吃什么药好得快
乘晕宁又叫什么	做小月子要注意什么	客套是什么意思	气血不足什么原因引起的	乳腺癌三期是什么意思

lemon是什么意思hcv9jop6ns4r.cn	口腔溃疡缺什么fenrenren.com	梦到和婆婆吵架是什么意思hcv9jop3ns3r.cn	天上的星星是什么hcv8jop8ns1r.cn	九层塔是什么菜hcv9jop7ns4r.cn
包皮发炎用什么药hcv9jop3ns5r.cn	感冒是什么意思hcv7jop5ns2r.cn	crayon是什么意思hcv8jop2ns9r.cn	78什么意思hcv7jop5ns2r.cn	震撼的意思是什么hcv8jop3ns4r.cn
公立医院是什么意思huizhijixie.com	肽是什么东西wuhaiwuya.com	慢性萎缩性胃炎是什么意思onlinewuye.com	胎发什么时候剃最合适hcv8jop8ns1r.cn	尿液发红是什么原因hcv8jop2ns0r.cn
眩晕症是什么原因hcv8jop2ns2r.cn	精华液是干什么用的hcv8jop5ns9r.cn	吃什么发胖最快sscsqa.com	做梦梦到已故的亲人是什么意思hcv7jop6ns3r.cn	吃什么补胰腺最好hcv8jop9ns4r.cn